Eelmine postitus ma rääkisin väga kaudselt, miks otsustasin kolida. Praegu tunnen, et räägin terve loo põhjalikult ära.
See ei ole tavaline selline postitus mida võite leida mu blogis, kuid see on minu arvates suur probleem praegu minu elus ja loodan, et seda jagades aitab see ka kedagi teist. Kuigi ma tean, et igaühel ei ole samad probleemid, mis minul (ja ma tean, ravi pole igaühe jaoks) - siis on okei küsida abi, kui tunned, et sa seda vajad. Olgu see siis ükskõik, mis vormis - terapeut või mõni hea sõber, keda saad usaldada. Minu see üks "sõbranna" kadus ära ja see halvendas veelgi asja ja seda närusemalt ma ennast tundsin.
Mõni aeg tagasi sain aru, et ühel päeval ma suren ära. Ma tean, et see kõlab naeruväärsena mõnele inimesele, aga kui su elu pole mõjutanud surm - siis on üsna lihtne unustada, et see üldse juhtub. Igakord kui mõtlesin sellele siis valdasid mind paanikahood umbes 2-3 päeva järjest. Viimase paari nädala jooksul on tekkinud tunne, nagu ma oleks jõudnud  "murdepunkti" - minu mõttesse oli kleebitud see üks jube mõte ja kuigi ma meeleheitlikult tahtsin mõelda muid asju siis see lihtsalt ei olnud võimalik . See mõtlemine läks üle kord paarist päevast iga päevale. Ma tean, et see tundub tobe, et ma nutsin igapäev sellepärast, et ma suren tulevikus ja ma jäin ilma praegusest.
Olles veetnud suure osa reede õhtust nuttes, käisin vaatamas "erakorralist" arsti, kes töötab väljaspool tavapärast tööaega. Pean olema aus, see oli viimane koht, kuhu ma tahtsin minna - kuid tegin seda, sest ma teadsin, et mu lähedased olid mures mu pärast. Alates sellest kui ma läksin arsti juurde, kuni selle momendini mil ma lahkusin,  tundsin na ebamugavust. Ma arvasin, et arst tegi nalja kui ta küsis: "Kas see on esimene kord, kui olen püüdnud kahjustada ennast?" - Ta ilmselt ei lugenud minu faili, sest see oli just vastupidine sellele, mida ma tahtsin teha. Ta küsis minult rida küsimusi, mis olid kõik "kuidas teada, kui sa oled masenduses". Sümptomeid olin googledanud varem. Kuigi mu vastused tema küsimustele, väljaarvatud ühele,  olid "ei", kirjutati mulle Xanax ja antidepressandid, enne kui ma jõudsin isegi midagi õelda. Ma saan aru, ta oli ilmselt mures, kui 21-aastane tüdruk istub tema kabinetis ja nutab nagu väike laps - aga ma olen juba suur tüdruk, me oleme mõlemad täiskasvanud ja ta peab olema aus oma patsientidega (kiire google otsing paljastab õudused, mis kaasnevad Xanax'i sõltuvusega!)Kui ma lahkusin arsti kabinetist tundsin ma end segaduses. Sel ööl võtsin pool 0,5mg Xanax'it ja magasin 13 tundi, järgmisel päeval võtsin pool 0.25mg Xanax'it kell 15:00 ja veetsin enamiku päevast voodis kuni ma lõpuks jäin magama kell 19:00. Ma pidin võtma terved Xanax'i tabletid kaks korda päevas koos antidepressantidega, Peamised kõrvaltoimed on väsimus ja kaalutõus  (ma olen niigi ülekaaluline tüdruk jama ei usu, et ma peaksin võtma tablette, mis võivad kaalu tõsta 10+ kg 6 nädala jooksul!) Võttes kõik tabletid nii nagu oleks pidanud siis oleks see tähendanud tõenäoliselt seda, et tahan magada terve päev, iga päev. Ma ei tahtnud raisata oma elu voodis, ma ei tahtnud võtta tablette, mida ma tundsin, et ma ei vaja. Ma ei usu, et ma olin / olen depressioonis, pigem ärev võibolla, aga ma arvan, et arst diagnoosis mind kiirelt ja läks kergemat teed pidi.
Sellest järgmisel nädalal hakkasin googledama nõustamisteenuseid ning leidsin ühe terapeudi, kellega juurde sain ka aja kohe järgmiseks hommikuks. See oli veidi hirmuäratav alguses, ma olin tõesti kardsin sinna minemist, aga sinna jõudes nägin, et mu hirm oli asjatu, sest arst oli teinud mu olemise väga mugavaks ja teretulnuks. Kuigi mul on veel pikk tee minna siis tean, et see, et ma sain seal käia tegi asja ainult paremaks & see oligi see mida ma vajasin.

Miks ma selle postitasin?  Ma arvan, et tahtsin lihtsalt jagada "oma lugu", mis loodetavasti aitab teisi inimesi. Kui sa ei tunne end mugavalt sellega, mis su arst on sulle kirjutanud/rääkinud, siis alati küsi teist arvamust. Rääkige kellegagi. Mõnikord on meil vaja natuke abi või juhiseid ja kedagi, keda ei tohi karta / häbeneda. Mul on heameel, et mul on see inimene nüüd.

Im still alive :)

tsauki,

pole jälle ammugi kirjutanud, aga elu on vahepeal nii pöörane olnud ja 100% teise suuna võtnud.
Räägin sellest siis natuke lähemalt nüüd, mis on toimunud ja miks sellised otsused üldse tulid.
Enamus teist ei tea küll seda, aga elan nüüd Londonis. Kui kaua ma siin oled seda ei oska õelda veel.
Alustame siis algusest ja ma vabandan ette ära, sest arvatavasti tuleb sellest mega pikk postitus.
Nii... otsus tuli sellest, et tundsin kuidas kõik kasvab ülepea ja enam ei jaksa lihtsalt. Tahtsin sellest kõigest rääkida ühe inimesega, aga näed elu mängis vingerpussi. Mul oli üks sõbranna, kes ma usaldasin ja kellega võisin rääkida kõigest. Ühel päeval ta lihtsalt ei rääkinud enam minuga. Saatsin fbs kirju, smsisin, msn... kõik kõik viisid, mis vähegi võimalik ja mitte mingit vastust... Oleksin sõitnud peaaegu Saaremaale tema pärast, et küsida mis viga.. aga kuna ta pole kõnedele vastanud siis leidsin, et pole mõtet ka ukse taha minna. Peale seda oli minu jaoks väga raske periood. Kaotasin selle inimese, keda vajasin kõige rohkem ja siiani teadmata miks. Otsus ära sõita ei tulnud sugugi kergelt, aga tundsin, et muud pääseteed ei ole enam. Võtsin koolist akadeemilise ja kuna mul läks nii kiireks (sain suppersoodsa lennupileti) siis viis üks sõber veel minu eest paberid kooli ära. Kõige raskem minu jaoks oli jätta maha oma väike õde, ning teda igatsengi kõige rohkem praegu :(
Minu otsusest teadsid ainult mõned lähedasemad inimesed. Kõigepealt rääkisin ema ja isaga, kes 100% toetasid mu otsust ja said aru minust. Mul on vanematega väga vedanud. Muidugi mul oli kahju jätta maha kõiki, aga mis sa teed ära.. tundsin kuidas ma lihtsalt närbun Eestis.
Millised on minu edasised plaanid kooli jne suhtes? Seda ei oska praegu veel õelda. Võibolla hakkan siin õppima.. võibolla hoopis kusagil mujal. Aega on sellega, ma olen alles noor ju ja kogu elu on alles ees. Tahan veel Pariisi minna ja Itaalia läbi trippida :)

Hetkel elan 2 toalises korteris 2-3 tsooni vahel. Kõik vajalik on olemas ja ma ei kurda.
Loodan, et saan kusagil 1 või 2 tsooni korteri, siis oleks kõik ideaalne... kuigi hinnad on siin ikka päris krõbedad.
Siiani olen käinud igalpool vaatamisväärsuste juures (nagu tõeline turist :D) ja ostnud vajaminevaid asju :) Nii mõnus on lihtsalt jalutada klapid peas ja nautida elu. Mulle nii meeldib siin. Inimesed on nii sõbralikud ja avatud. Hoopis teistsugused kui Eesti inimesed. Tänu sellel olen leidnud nii palju uusi tuttavaid :)
Järgmine nädal tulevad mulle vanemad külla, kes toovad mulle veel mu riideid/jalanõusid. Niigi lendasin jälle 10 lisakiloga, aga õnneks ei tehtud midagi :)


Nüüd lisan ka mõningad pildid, mis olen telefoniga viimaste nädalate jooksul teinud :)

aitähh, kes iganes sa need lilled mulle kinkisid :) supper armas üllatus ootas mind sõbrapäeva hommikul

:)

viimane päev Eestis vaatasime õega kõik kõik tema lemmikud multikad läbi :)

tänane riietus :)

@ Estonia - pakkisin jalanõud kottidesse mida enam ei kanna...

so cute :)

esimest korda sõin tofut :) yummmmm chilli ja juurviljadega :)

väike shoping :)

 Millest veel sooviksite lugeda? :)

Selle pildi tegin tegelikult juba eile õhtul enne kui läksin sõbranna juurde, et sealt edasi minna peole! :)
Alustasime väikeste jookide sõbranna uuest korterist (mis oli samas ka tema soolaleivakas) ja liikusime edasi Butterfly'sse (seal on maailma parim Mai Tai minu arust). Kuna kolmapäeva õhtul erilist klubi valikut pole, siis istusimegi lõpuni seal. Vahepeal läks meil seltskond päris suureks - minu kursaõed, sõbrannade sõbrannad jnejne. Üks väga lahe õhtu oli :)

(pluus - humana, püksid - A&G, jalanõud - seppelä, sõrmus - seppelä)

Tsaukiiii!!!!

Issand, milline imeline ilm õues ikka on :) Lõpuks tuli lumi maha :) Ma olen nii õnnelik :) Tahaks lausa kelgutama ja lumememme ehitama minna :D:D:D hehehehee

Tänane päev on suht ideaalne :) Algas suure ehmatusega, et keegi on mul koju sisse murdnud :D Magan ja siis äkki kuulen, et mingi kolin. Mul vajus süda saapasäärde ja ei teadnud, mida teha. Tahtsin menti helistada aga oh imet, telefon oli öösel tühjaks saanud (jälle) ja laadija elutoas. Nii ma siis istusin ja värisesin seal teki all. Mõtlesin, et millega rünnata kui peaks tulema mu tuppa. Igastahes leidsin mingi killerkontsaga kinga ja hoidsin seda käes :D Tõmbasin toa nurka urgu ära uuesti, hirmus oli :D 

Siis äkki tuli kop kop uksele. Ma olin niiiiii segaduses ja ei saanud enam üldse midagi aru. Süda peksis sees. Meenus äkki, et andsin kunagi sõbrannale korteri võtme, et ju tema. Avanes uks ja oh üllatust seal seisis K. hommikusöögiga. Pisut kõrbenud oli aga siiski mõte on see mis loeb ju :D Peale seda kui ma olin ta kallal mõlisemise lõpetanud (muidugi ei saanud ta aru, miks ta üldse ta kallal mõlisesin.. mehed :D ) istusime maha ja sõime hommikust :) 

Armas üllatus oli :)

Heii heiii,

esiteks soovin teile ilusat alanud aastat! Vabandan ära ka, et pole siin käinud. 

Koolis olid metsikult kiired ajad, siis tulid jõulud ja peale seda veetsin mina kahepoolses kopsupõletikus aega haiglas, kus saabus ka seekord minu uusaasta.

Nüüdseks õnneks olen jälle terveks saanud ja hakkamist täis.

Teen siis väikse kokkuvõtte oma elust ja tulevastest plaanidest. Hoiatan, et pilte tuleb metsikult :D

Koolitöö lainel enne jõule

 

Ükspäev leidsin sellise pildi :D Mul oleks täpselt sellist enda kõrvale vaja :D siis poleks õhtul nii üksik magama minna või telekat vaadata :D:D

Kurtsin emale enne jõule, et tahaks omale vannimütsi saada, aga mitte tavalist vaid mingit ägedat :D Maailma parim emme läks otsis ja leidis mulle täpselt selle õige! Mul läheb tuju heaks igakord kui ma näen seda :D :)

See aasta tegin omale ka kingitusi :D Selliseid madalaid jalanõudsid oli mu ammu juba vaja :)

Ja ostsin ka 2 kampsunit :) Mõlemad on nii kenad soojad ja pehmed :)

See aasta otsustasime pisut erilisema kuuse võtta. Kuna ma olen suur valge armastaja siis sellest lähtudes tõi isa koju valge (kunst)kuuse :)

 

Lemmik asjad, mis ma sain jõuludeks

Muidugi sain ka igasuguseid kosmeetika asju, riideid, kinkekaarte jne. Kuna ma elan vaest tudengielu siis issi oli armas ja maksis mu auto kindlustuse ja liisingu ka ära see kuu :)


Uue aasta lubadustest räägin veel nii palju, et hakkan trenni tegema, kuna olen tohutult inspireeritud oma kallist sõbrannast Merjest, kes lihtsalt pakatab positiivsusest!! Ma olen lihtsalt õnnelik, et mul on nii hea sõbranna, keda saan täielikult usaldada ja rääkida kõigest :)


Viimasel ajal on sellessuhtes ka palju muutust olnud, et minu südamesse on tekkinud keegi, kes mulle väga meeldib. Mis sellest saab? Seda ma veel kahjuks ei tea, aga loodame parimat, sest praegu on ainukeseks takistuseks suur vahemaa meie vahel! :)


Lõpetuseks lisan ka mõne pildi endast :)

Kõike ilusat nunnud ja peatse kirjutamiseni:)

Kleit: River Island ***  Ehted: Primark & Topshop *** Kingad: Dunnes ♥

Tsauu, nii metsikult kiire on olnud. Koolis on jätkuvalt tuhat tegemist ja mitte ei jõua kuidagi järje peale :(
Nädalavahetuse sai õnneks pisut lebomalt võtta, käisin Rootsi kruiisil tuttavatega. Sain nii mõnegi uue kleidi (jõulud ja aastavahetus ju tulemas). Luban, et võtan ennast kätte ja teen rohkem postitusi.

Sorri pole aega olnud, et siin käia ja postitada. Hullumeelselt kiire on ikka. Tuhat asja on korraga vaja ära teha ja tähtajad lähenevad. Loodan, et varsti saan pisut asjalikumaid postitusi teha ning jätkata ka oma stiil rubriigiga, kuhu on mul juba inimesed valitud.
Peangi jälle tegutsema minema, tsauuu !!